Ilmade jahenemisega võib tekkida vajadus ka lisakütte järgi. Kas seda siis puhuri või mõne muu radiaatori näol. Külma ilma korral alati ei piisa põhiküttest ja siinkohal aitab hädast välja lisaküte. Aga ikkagi, kuidas teha valik ja leida õige radiaator?
Kuidas valida radiaatori võimsust?
Radiaatori võimsuse valimisel tuleks arvestada, et põhikütte puhul arvutatakse konvektor tüüpi, vee- ning õliradiaatorid puhul keskmiselt 100W=1m2 kohta ning infrapuna-küttepaneel 50W=1m2 kohta. Kindlasti tuleb meeles pidada, kui maja on veidi vanem või halvemini soojustatud, vali ca 30% kõrgema võimsusega radiaator. Uues majas, mis on väga hästi soojustatud, võib vajalikku võimsust vähendada sama palju. Lisaks tuleks veel mõelda hoolega läbi radiaatori paigutus toas, et kasutegur oleks maksimaalne ja soojus jaotuks ühtlaselt. Kindlasti ei tohi küttekehasid kinni katta või kuhugi mööbli taha paigaldada, kus õhuliikuvus on väike.
Infrapunaküte
Infrapuna-küttepaneel on õhukese paneeliga, mis soojendab ruumi kauginfrapuna kiirguse abil nagu näíteks elav tuli või kuumaks köetud ahjumüür. Soojus levib ühtlaselt üle terve ruumi. Küttepaneel ei soojenda otse õhku, vaid õhk saab soojaks läbi objektide, esmete nagu eluruumi seinad, lagi, põrand, muud ruumis olevad esemeid. Nii tajub inimene mahedat soojust kohe oma naha kaudu. Kuna paneel otse õhku ei soojenda, ei mõjuta see ka ruumi niiskustaset.
Infrapunapaneel on energiasäästlik—akumuleerunud soojus jahtub aeglasemalt kui õhk. Nii on küttepaneel võrreldes tavalise elektriradiaatoriga 30-40% energiasäästlikum.Kuna infrapunapaneel soojendab õhu asemel otse objekte, siinhulgas ka seinasid, püsivad ruumi seinad soojad ja kuivad. Nii ei saa hallitus seintele tekkida.
Infrapuna soojuskiirgur võib olla just õige valik õue. Jahedatel suveõhtutel või miks mitte ka sügisõhtutel kasutada infrapunakiirgurit. Infrapuna on soojuse otsene ülekanne küttekehast objektile ilma vahepealset õhku soojendamata. Ehk siis soojuskiirgus soojendab otseselt Sind ja Sinu ümber olevat mööblit, detaile. See on sama lihtne, meeldiv ja mugav soojus, mida tunneme päikese poolt soojendatud keskkonnas ja infrapunal on lainepikkus, mida inimese keha neelab kõige tõhusamalt.
Elektriküte
Elektriline konvektor sobib nii põhikütteks, kui ka lisakütteks. Sisseehitatud termostaadiga saab valida vastava temperatuuri, mida radiaator toas hoiab. Elektriradiaator võib paikneda nii seinal kui põrandal. Ratastel mudelit on ülimalt lihtne teisaldada. Kütteelement on tavaliselt kas traadist või metallplaadist.
Elektriradiaatoritest on valikus veel õliradiaator. Kütmisel ei teki tuppa põlemise lõhna, sest küttekeha ei puutu välisõhuga kokku. Soojenenud õli hoiab radiaatori kauem soojana, ka peale küttekeha välja lülitamist. Kindlasti on see ka ohutum variant arvestades, et küttekeha ei ole avatud keskkonnale.
Soojapuhuriga saab tuppa sooja kiiresti. Koheselt kuuma õhku puhudes muutub tuba soojemaks. Kindlasti ei tohiks jätta puhurit järelvalveta või kasutada ohutuse mõttes seda põhiküttena.
Veekütteradiaator
Keskkütte radiaatorid on küttesüsteemide olulised komponendid, mis tagavad soojuse ühtlase jaotumise ruumides. Radiaatorid töötavad soojusvahetuse põhimõttel, kus kuum vesi või aur liigub läbi radiaatori sisemiste kanalite, andes oma soojuse ümbritsevale õhule. Seda protsessi toetavad radiaatori soojusvahetuspinnad, mis suurendavad soojuskiirgust ja konvektsiooni.
Radiaatorite valik on lai, on erinevaid tüüpe, nagu paneelradiaatorid, sektsioonradiaatorid ja disainradiaatorid. Materjalidena kasutatakse terast, alumiiniumi ja malmi, millest igaühel on oma eelised, näiteks terase tugevus, alumiiniumi kerge kaal ja malmi pikk soojuskiirgus.
Paigaldamisel on radiaatorite paindlik ühendusvõimalus oluline, kuna see võimaldab neid kohandada erinevate küttesüsteemidega. Samuti pööratakse tänapäeval suurt tähelepanu radiaatorite esteetilisele välimusele ja energiatõhususele, et need sobituksid nii ruumi sisekujundusega kui ka aitaksid vähendada küttekulusid.